16 aastat 2 kuud 8 päeva hiljem

Peale palverännult naasmist kirjutasin ikka ja jälle teel kaasasolnud päevaraamatusse elu omaarust olulistest hetkedest. Lugesin aastaid, kuid ja päevi. Praegu on see märkmik arhiivis, ent olulised hetked elus jätkuvad ning 16 aastat, 2 kuud ja 8 päeva hiljem toon Facebook'ile alla vandunud bloginduse kultuurikihi alt uuesti nähtavale 2008. aastal ettevõetud palverännaku Santiago de Compostelasse. Lisasin digistatud toonased fotod ja tegin mõned kosmeetilised parandused.

On olnud põnev taaskohtumine iseendaga ja nii mitme mõttekäigu puhul mõtisklesin, et huvitav, kui oleksin oma lugu möödunud aastate jooksul rohkem üle lugenud, kas oleks olnud midagi teisiti 😎

On olnud hämmeldav ja rõõmustav, kuidas toonased emotsioonid, olukorrad, isegi sõnad ja päikesepaiste uuesti virguvad. Ja tänasel minal oleks toonasele tegelasele vast nii mõndagi öelda - kasvõi rännuvarustuse osas 😛 aga toonane tegelane on olnud uskumatult taiplik ja vigadest järeldusi teinud. Noh, vähemalt tolle rännaku ajal 😀

Olen täheldanud mingeid korduvaid mustreid ja paistab, et numbril kakskümmend kuus on minu elus tõepoolest väga eriline koht 😉 Need aga on juba teised lood, millest mitmed moel või teisel kajastuvad teelise teeradade blogis.

Larrasoanas õhtusöögil kohatud hollandlasele saatsingi 2011. aastal Eestis käibeletulnud eurod ja vastuskiri kinnitas, et need jõudsid õnnelikult kohale 😊

Ma ei ole kedagi oma teekaaslastest enam kohanud ja kontaktidki on hääbunud, ent mälus ja meeles elavad nad oma toredat elu edasi. Usun ja loodan, et neil läheb hästi.

San Mamed do Caminoses loetud Hape Kerkelingi raamat “Ich bin dann mal weg“ on praegu öökapil pooleli. Küllap ajendas Hape eessõna sellele trükile mind blogipööningule tuhlama minema ja toonaseid tekste tolmust puhtaks pühkima.

Jumalaga on asjalood päris tõsised. Eriti selles osas, kui palju huumorimeelt Tal on 😀

Maailma ja Eesti palverännumaastikud on muutunud, see on loomulik. Võrreldes toonase ajaga on palverännak saanud Eesti vaimse/spirituaalse kultuuri pärisosaks. Miski, mis on tulnud, et jääda. Miski, mis paelub inimesi võtma esimest, teist, kolmandat jne rännakut, teemat uurima, sellega tegelema. Kui paljud rändurid teel olles iseenda ja Jumalani jõuavad, Jumal ise teab.

Mõnikord on vaja minna tagasi sinna, kus sa alustasid, et meelde tuletada, kuhu sa teel oled. Ja et parimad abivahendid on tänulikkus ja hoolivus sõltumata ajahetkest ja geograafilisest ruumipunktist, kus sa parasjagu oled.

Buen camino!